Matkasemud:
Ragnar
Marek
Lauri
ja Pille
R. hommik
Tulime juba eile õhtul Tallinna, et varahommikul kohe laevale minna. Väljumine kell 6:30 või oli 7:30? :D No vahet ei ole, sest need on minu eluresiimi kohta nagunii jumalast absurdsed kellaajad. Eile õhtul sai pisut napsu ka võetud, kuna Ardo oli just natuke vanemaks saanud, aga ärkamine ei olnudki nii hirmus, kuna reisiärevus näris juba alakõhus.
Laeva peal kamp magas hambad laiali, nii, et tahmise korral oleks võinud ka kõik riided seljast varastada, aga väike lisauni tuli loomulikult kasuks.
Laevalt maha ja sõitsõitsõit ...
23:00 leidsime väga mõnusa ööbimiskoha polaarjoone juures.
Äge kiirevooluline jõgi lahedal, liiva pinnas ja hõredad kuused. Sääski on kohutavas koguses. omal ei peagi sööki kaasas olema, paned aga vee keema ja mone minuti pärast on sääsepuder iseenesest valmis. Sääsekeemia hoiab ära vaid hullema.
See polaarpäev on ikka harjumatu asi. Umbes kella üheksani ohtul hämardub, nagu ikka ja siis järsku ei muutu enam midagi. Päike küll liigub mööda horisonti, aga madalamale eriti ei vaju kuni hommikul jälle tousma hakkab. Nii ongi ööpäev läbi valge. Tulemuseks on see, et õhtul kaob ajataju täielikul, ei saa enama aru, kas on kell 21 voi 02.
Umbes nii pime oli kõige pimedam hetk öösel.
L. 13:00
Joudsime Kirunasse, siit on meie esimesse sihtkohta Kebnekaisesse u 60km. Temperatuur on järsult langenud 13 kraadi peale. Kuna eelmises peatumiskohas, polaarjoonel oli vast üle 20 kraadi siis oleks suurest ehmatusest autost välja astudes jala pealt ära külmunud. Ühesõnaga suvitajad toodi paugult külma, tuulisesse ja vihmasesse põhjamaareaalsusesse.
21:00
Enne matka Kebnekaise baaslaagrisse.
Oleme Kebnekaise baaslaagris. Matk siia oli 20km, kiviklibu ja laudradasid. Vaadet suurt miskit ei ole veel olnud, võpsik ja värk, moned väikesed ojakesed ja üks kärestikuline jogi. Nojah, mäed on ka suured, aga olen mägesid vist juba piisavalt palju näinud, et kohe erutusevärinad ei valda. Lume nägime ka juba ära.
Enivei, vihma sadas kohe alguses päris korralikult. Siis tuli päike ja oli hullult palav ja lopuks tuli veel korralikult vihma. Laagrisse jõudes oli päris kõva torm ja telgi püstitamise ja sooja söögi tegemisega üsna kiire. Seljas olnud riided said lõppkokkuvottes higist või vihmast korralikult märjaks. Õnneks võtsin mõned vahetusasjad kaasa ja hetkel telgis magamiskotis olles ei olegi kõige huullem. Mis homme saab, ei teagi veel, näis.
Söök mnjahh, suures riiete ja telgi pakkimise ja planeerimise tuhinas jäi söögi kaasa votmine üsna teisejärguliseks, õnneks päris nälga KOHE ei sure, purgisupp õhtuks ja puder hommikuks. Mul ka hunnik batoone kaasas. Paraku hakkab priimuses gaas otsas saama ja vee keetmine üsna raske ja kohvi ega teed ei ole ka kaasas.
Aga homme tõotab päris seiklusrikas päev tulema, ootusärevus.
P. 24.00
Äratus oli kell kuus. Lõppeva gaasiga sai kiirpuder tehtud. Ebavajalikud asjad kotistvälja ja mäe poole teele. Eestlane va vana vandersell teab ju, et kaart on nõrkadele, nii saigi sambla ja kärbeste järgi orienteeritud. Pärast 1,5h matka kui kõrgus oli vaid mõnikümmend meetrit tousnud hakkas asi isegi meile juba kahtlasena tunduma.
Vales suunas kadjamine võtab ikka läbi küll.
Õnneks tuli meile vastu üks paarike, kellel oli kaart. No igatahes oli lugu selline, et oleksime pidanud varem ära keerama nohh ... umbes nii kohe laagri juurest. Mind paneb imestama see, et siltidega on siin ikka kovasti raha kokku hoitud, moned üksikud segased viidad ainult.
No okei, keerasime siis ümber ja tagasi. Mingil hetkel jagasime ära, kus see õige rada oli ja leidsime "lõikamise" võimaluse. Ning tulime raja pealt maha. Kohe ootas meid ees esimene takistusriba - kiirevooluline mägioja. Ületamise kohta otsides liikusime mööda jõge üles, aga mida korgemale mäkke matkasime, seda kiiremaks ja ägedamaks vool muutus. Siin ärkas mingil põhjusel eestlase seni varjusurmas olnud enesealalhoiu instinkt ja joge ületada me ei söandanud, nähtavasti selle pärast, et olime matkarajast kõvasti eemal ja seal kindlustus ei kehti. Nojah pärast umbes tunni ajalist turnimist mööda jõe kallast olime sunnitud otsuse tegema, kas jätkata ja riskida võimalusega mitte ületamiskohta leida või minna mööda jõe kallast tagasi kuni sillani, milleni oli kõva kilomeetr paar + see maa mis me nüüd mööda jõe kallast läksime. No me hakkasime silla poole liikuma. Silla poole matkates leidsime lõpuks ka koha jõe ületamiseks, mis oli iroonilisel kombel üsna seal samas, kus me alguse jõe äärde jõudsime.
Vot nii, väike aga tige mägioja ja niisaama lihtsalt ei saagi üle.
Nüüd veel natuke luhta ja siis ülesülesüles ja jõudsimegi kunagi õigele matkarajale. Selleks ajaks olime seigelnud oma 5h - ehk oleks tegelikult pidanud juba tippu vallutamas olema. Ragnar ütles, et tal parem põlv valutab, mis on paha märk. Väsimus andis juba väga tugevalt tunda, keerasime külili ja arutasime, mis edasi, kas minna baasi tagasi ja proovida järgmine päev uuesti, loobuda üldse, kuna meil ei ole midagi süüa enam (minul oli alles 2batooni, moned klükoosi dropsid ja üks konserv ning Pillel üks sokolaad) Ah mis kurat, eestlased on leidlikud, küll me tipus söödavat leiame, lähme ikka üles - kusjuures, sel hetkel oli meil veel tõsine plaan täna auto juurde tagasi minna – naiivitarid :D Igatahes otsustasime üles minna.
Kasanäed, näodki veel rõõmsad.
Oi see oli vaevaline teekond. Jalad rasked ja palav, seda peab ütlema, et ilmaga meil siiski vedas - päike paistis ja eilsest ja öisest tormist polnud jälgegi. Igatahes ülesülesüles.
Värskendasin end ojades igal voimalusel. Joudsime lumeni. Nüüd oli valida kas minna läbi lume sahiseva või väikese ringiga mööda väga järsku ja kiviklibust tõusu. Otsustasime kiviklibu kasuks, sest lumes oleks nähtavasti saapad lund täis läinud ja siis läbi märgunud ja mida see teha võib oli mul veel Erna matkast meeles. Pille kalpsas ees minema nagu noor mägikits - tema tempole ei olnud meestel küll midagi vastu panna, tosiselt kohe, iga kord kui pilgu tostsin, istus ta ja puhkas jalga, aga palju kõrgemal kui mina :) joudsime kunagi siis Marekiga üles, kus Pille juba ammu alla minemmist ootas, sest oli selge, et päris Kebnekaisen jääb meil votmata – sinna, juttude järgi veel mitu tundi matk, aga me olime juba täiesti läbi omadega. Ragnar otsustas meid poole tee peal oodata, sest jalg tegevat juba väga liiga.
Üleval ässitasin siiski veel natuke edasi minna ja avanev vaade tasus end ära.
Kõrgel kõrgel kõrgel ~1700m
Väsinud, aga ikka õnnelikud
niisiis jäi meie saavutuseks Tuolpaorni tipp u.1700m. Tipus tegime nalja ja napsi (tipujooki) ja hakkasime tasakesi alla ronima, oi see oli ohtlik kombinatsioon - teravad ja ebakindlad kiviklibu tükid, keedumakaronistunud jalad , tühi kõht ja järsk langus.
Tüüpiline Kebnekaise maastik - kiviklibu, kiviklibu ja kiviklibu.
Kui jõudsime tagasi lumeni, siis ma ei suutnud vastu panna kiusatusele, tombasin seljakotile vihmakile ümber istusin peale ja soitsin mäest alla, Marek ja Pille tihedalt kannul, oli see alles äge laskumine, mine voi uuesti üles. All ootas meid kaks pohjapotra, kellel oli jumalast suva, lükka aga vardasse ja prae ära sest kõht on juba väga vile.
Põhjapõderid.
Lõpuks leidsime ka Ragnari üles ja tegime piduõhtusöömaja, menüüks seahakklihakonserv ja peale kalapasteet ... oligi kõik, meie viimane söök. Kell on jumalast õhtu, meid ootab ees üle poole laskumist baaslaagrisse ja siis 20km matk auto juurde ... pole just väga vinged väljavaated, aga see söögikord oli üks maitsvamaid maailmas.
Maailma parim gurmeehakklihakonserv kalapasteediga.
Edasisel laskumisel midagi väga enneolematut ei juhtunud, peale selle, et saavutasime surmväsimuse oleku.
Kell kaheksa olime tagasi laagris, kõht jumalast tühi. suures näljas olime valmis baasi kõrtsis süüa votma, hinnad olid umbes nii, et 160eek supp ja 300eek praad ... AGA nägin meie õnneks ühes nurgas väike poodi jaaaaa, oleme päästetud ... Öhtusöögiks oli maailma parimad, gurmee - keedetud makaronid kolme oaga.
Äge päev ... ja kõht makarone täies!
Suures näljas pidi sööma kõike, mis kätte juhtus.
E. 24.00
Täna hommikul matkasime auto juurde tagasi. Algus oli OK aga mingil hetkel hakkas polv tunda andma ja keris ja keris ja keris nii hulluks, et viimased 10km komberdasin nagu vapper vanur oma keppide najal, iga väiksemagi kivikese juures juureldes, et kummalt poolt ma siis nüüd mööduma peaks ja enne igat alla mäge minekut pidin kirjaliku laskumisplaani koostama, et kuidas probleem ületada. See on ikka kohutav valu, hambad ristis.
Quasimodo
Mingis kohas istus üks lahe vanamees mäe künkal ja joodeldas üle soo, täitsa naljakas vaatepilt. No igatahes joudsin ma ka lopuks autoni. Ragnaril ka polv valutas kogu tee, aga ta on vist nii palju kovem mees kui mina, igatahes tema tempo oli hoopis kõbusam.
Elusalt tagasi auto juures.
Võis siis mitte nii päris elusalt ... poolsurnult pigem :)
Hakkasime siis Norra poole liikuma, otsides kämpingu kohta, kus saaks end pesta, esimest korda reisi jooksul. leidsime mingi turismibaasi, kus oleks saanud telkida 110sek~200eek nägu - jube kallis. Süsteem siis selline, et kui hilja jõuad, siis telgid ära ja hommikul arveldad. Meil olid aga teised plaanid. Kuna dushiruumid olid telkimise platsi korval, siis otsustasime pesemas käia ja kuskil mujal telkida, mõeldud tehtud, lendasin käterätiku lehvides meeste pesuruumi ja kõmmm, paljad pätsid ootavad ees :O astusin korraks sammu tagasi ja panin ukse uuesti kinni, et kontrollida, kas ikka on meeste dussiruum kui tibi mind sisse tagasi kutsus, seda ei lasknud ma muidugi mitu korda öelda - tasuta dush ja rootsi tissid pealekauba, no mis sa hing veel tahad :D tibi muidugi vabandas, et ta meeste dussiruumis ja ärgu lasku ma ennast segada, mis mul siin segada, ainuke segav faktor oli tema mees, kes ka mõne hetke pärast dussi kabiinist välja astus. Igatahes tuju jälle hea.
Ööbimiseks leidsime koha tee ääres, korval on äge kosk ja õnneks ei pidanud kaua matkama, mida hetkel ei taha keegi. Loodus hakkab juba tasapisi karpi lahti jätvaks muutuma - järverd, korged mäed, suured kosed. Kuna edasi valdab vabakava, siis vaatame, mishomme toob.
T. 23.00
Hommikune äratus oli super, puder ja kohv otse voodisse - Ragnaril hakkas nähtavasti igav mei ärkamist oodates.
Hommikusöök voodis
Tänasest päevast nagu polegi suurt midagi rääkida. Käisime Saamide näidiskülas, nägime päris põtra vahelduseks põhjapotradele, kes siin igal pool ringi tuigerdavad, jõudsime Norra, aga põhiliselt sõitsime lihtsalt autoga.
Mäed on siin lihtsalt vapustavad, kõrguvad otse fjordist sadu meetreid kõrgustesse. Kahjuks on täna ilm pilvine ja ei teki seda rohesinakat veevirvendust fjordis, mis paneks kõik lausa elama, tean seda kuna käisime paar aastat tagasi siin kandis natuke matkamas ja siis jäi kõigest nii kustumatu mulje, et sai tõotatud kunagi tagasi tulla ja siin me nüüd siis olemegi. Superilus, seda ei saa sõnadesse või piltidesse valada, seda peab ise nägema.
Tänane ööbimiskoht on "troopilisel" liivaranna, kivide vahel. Kohe korval on helesinise veega meri ja kahel pool korguvad hiiglaslikud mäed. Täiesti uskumatult ilus.
Superilus telkimispaik.
Ma vist ei ole veel maininud, et Ragnar on seni vaid korra meiega telgis maganud, tal on oma telkmantel, millega ta on omale pesa kuskil eemal teinud. Tänane ööbimiskohavalik on temal vist veel kõige ägedam, kuna on otse veepiiril. Me siin vaikselt naersime, et hommikuks on ta tõusuga kindlasti juba kaugele merele kandunud.
Ragnari elamine vee piiril.
00:00
Kopp kopp, kas sisse saaks?! :D Ragnar telgi ukse taga.!? Mis juhtus? Meri oligi tõusma hakanud ja tema pesani jõudnud :D vot, tee veel nalja. Me oleme praegu meeter, poolteist korgemal, aga vesi olevat iga lainega lähemale tulnud, ehk siis ikka väga kiiresti. Peab mingi hetk vaatama minema, et ega ise vee alla jääma hakka ...
01:00
Ei pea pingele vastu, lähen välja vaatama. Avanev vaatepilt on täiesti uskumatu. No ma tean küll teoorias kuidas tõus töötab, aga seda ise niimoodi kogeda ... kogu see liiva rand on paari tunni jooksul vee alla jäänud. Seal kus Ragnari pesa oli laiub lausmeri nagu olekski alati nii olnud. Nüüd tagantjärgi vaadates ja mõeldes olid kõik märgid olemas - liiv, adru, vetikad jms kaugel mere piirist, aga see tundus nii võimatu.
Seisan ja jälgin vett, ikka tõuseb tasapisi, aga veel oleme ohutus kohas.
02:30
Käin jälle vaatamas. Vesi on veel tõusnud, aga üsna vähe, kobin tagasi telki.
Seal kuskil tumeda adru piiril oli Ragnari peasa.
05:00
Vihma sadas kogu öö päris kõvasti, aga nüüd on hullem torm tõusnud ja ähvardab telgi minema viia. Ronin jälle välja, paigaldan vaiad, mis varem panemata olid ja kohendan olemasolevaid, mis lahti rapsinud ja mis ei taha kuidagi liivapinnas püsida. Vesi on ohutus kauguses, pääsesime seekord. Kobin jälle telki.
08:30
Ragnar toob vett ja teeb telgi esikus kohvi ja putru. Vihma ikka sajab, tuul on vaiksem. Pärast hommikusööki vajub seltskond üsna üksmeelselt uuesti magama ... Kiiret pole kuhgi, puhkus ikkagi.
K 0:30
Tänane päev oli turistikas. Ilm oli sombune ja tuuline kogu päev, tuul oli nii tugev, et meie seltskonna kergemad liikmed kippusid siin ja seal minema lendama, pidime neil pidevalt käest kinni hoidma.
Käisime vikingite muuseumis. See koosnes erinevatest väljapanekutest mööda suuremat maa-ala laiali. Põhieksponaadid olid vikingite tüüpi majas.
Vikingite küla.
Päris tore, sai relvi ja varustust oma käega katsuda, samuti olid nurkades käsitöölised, kes tegid erinevaid töid võtetega, mida kasutati vikingite ajal, isegi sepikoda oli ühes põõsas.
Viburlane.
Teises põõsas sai vibuga vibutada ja kolmandas põõsas kongi lüüa ... neljandas põõsas ... ei olnud midagi, vaatasin kaks korda, mõtetu põõsas.
Muuseumi alal olid lambad ja metssead, õnneks siiski taraga eraldatud, et loodus liiga lähedale ei tuleks.
Pärastlõunal jõudsime Lofootide „tippu“, kohta nimega A, mis on siis kõige lääne poolsem punkt, kuhu saab autoga ligi.
Koht nimega "A" - hea lihtne.
Tee sinna läkas üha ja üha kitsamaks kuni lõpus mahtus teele vaid üks auto korraga, möödasõitmiseks olid jäätud „taskud“ kus pidi vastu tuleva auto korral ootama. Päris huvitav liikluskorraldus. Mida rohkem tipu poole, seda väiksemaks jäi ka vaba maa ala, kartulit seal igatahes ei kasvata, kohalike põhitegevus on kalakasvatus ja püük, kusjuures kalu kuivatatakse värske õhu käes.
Ööbime samas kohas kus eelmisel ööl, aga seekord kolime kohe heaga ohutusse kaugusesse :D
N 03:30
Tõusin spets keset ööd üles ja ronisin korgema koha peale, kus olin juba varem, enne tousu pildi teinud, et nüüd pärast tousu ka pilt teha ja kogu selle absurdi ulatust hinnata. Nö enne ja pärast pildid.
Pildid, üleval enne tõusu ja all pärast tõusu, umbes kell kolm öösel.
23:30
Täna oli esimene tõeliselt ilus ilm. Päike paistis ja pani mere ja mäed rõõmsalt elama. Tumesinine taevas valgete pilvetuttidega, võimsalt korguvad mäed ja helesiniroheline vesi moodustavad koosluse, mida vahtides ununeb karp lahti.
Vaade Lofootides, selliseid leiab sealt palju.
Täna tiirutasime mööda Lofoote ringi. Olid ilusad liivarannad ja kalurikülakesed.
Ühe künka servalt näägin saarmast fjordis ujumas, aga kui lähemale läksin, et pilti teha, siis ta sukeldus kohe ja rohkem ma teda ei näinud.
Trollide fjordi tipus on mägi mille tippu viib matkarada, hinnangulise ajaga 2-3h. Minu põlv on paari päevase puhkusega nii palju kosunud, et üldiselt ei ole üldse tunda ja mina riskiksin matkaga. Ragnar aga ei saa kuidagi. Nii lepimegi kokku, et mina Pille ja Marek matkame mäel ja Ragnar läheb kalale.
Tõmban mõlemad põlved elastikuga kinni ja võtan oma kepimasinad pihku. Tõus on üsna lihtne, ülesülesüles, 45min ja tehtud. Milline vaade ... päris mitme milline ikka! Mul ei ole mõtet seda ohkimist siin kirjeldada, lisan vaid paar pilti ... ühesonaga MEGA.
Jälle teel üles.
Ei kommentaari
Laskumisel hakkab põlv jälle kergelt valutama, aga õnneks on koormus suht lühike. All kohtume Ragnariga, kes on ka oma tripiga rahul nagu rõõmurull, sai kaks kala, millest loomulikult suurem ja vingem konksu otsast minekit tegi (kalamehejutud) :D Aga üks täitsa arvestatav kala on olemas õhtusöögiks.
Kala enne ja pärast.
Oleme oma ööbimiskoha valikul juba üsna pirtsakaks muutunud, iga asi ei kõlba ka. Samas pole juba mitu päeva duši alla saanud :O Seni on kõik kämpad kust oleme hindu küsinud, täis olnud. Täna uurisin duši hinda ja see oleks u 100eek nägu, mis on ilmselelt liig ... meri on ka nii jube külm, et ... nohh, jääb jälle pesemata :D
Tänanegi telkimiskoht on piirkonna vääriline - kadakatutiga polsaar keset helesinist merd.
Teeme lõkke, praeme kala ja naudime õhtusööki. Väga tore päev oli kokkuvõttes.
Kahjuks hakkab meie Lofootide reis läbi saama, homme liigume juba Rootsi poole tagasi.
R. 24:00
Hommikul paistis, et ilm on enam-vähem ja saab pool päeva aega ringi luusida, ja siis Rootsi poole ajama. Paraku aga hakkas peagi vihma sadama ja temp oli u.10C ja autost välja ei tõmmanud üldse, nii juhtuski, et sõitsime suht päev otsa.
Lofootide ilmast rääkides: tihti on udud ja vihmane, kui aga hästi läheb, siis paistab päike ja see teeb piirkonnast visuaalse paradiisi. Temperatuur aga ei tõuse ka päikese paistel eriti üle 15C ja pidevalt on tuuline, niiet korralik tuulejope, -püksid, alussäärk ja pusa olgu kindlasti standardvarustuses. Siinse ilme taustal on imelik lugeda sõnumeid Eestist, kus möllab kuni 35C palavus ja kõik sulavad.
Vihma sadas pea kogu päev kuni õhtuni, kui päike välja tuli ja tänane päev oleksi nähtavasti kujunenud meie reisi igavaimaks kui me poleks määrganud ujumis koha silti. Keerasime kohe sisse, et läheme ujuma ... ohsaisversusver, järve ääres, tühi rand ja SAUN!
Saun järve ääres.
Tuletan veel kord meelde, et meie viimane pesu kord oli 4 päeva tagasi. Kiire check ja kõik korras, täitsa toimiv saun, metsa alt kuivad puud, järvest vesi paaki ja ... tuld.
Puud sauna.
Varsti on meil täiesti korraliku leiliga saun, siis veel mõned ringid palja kanniga värskendavasse järvevette ujuma ... ohh õnnistust, see leid oli küll sobiv maasikas meie reisitordile.
Ajan üle nädala ka habet, mis on juba merelõvi mõõtu omandamas. Väga mõnus lahendus igatahes meie hügieeni probleemile. Täna tuleb super uni.
L. 24:00
Täna jälle suht sõitsime kogu aeg. Jõudsime Helsinkist mõnesaja kilomeetri kaugusele. Telkimiskoha leidmine oli keerulisem kui varasemalt, aga leidsime siiski lõpuks kena koha järve ääres.
Igal pool on mustikad, enne telgi maandamist pidi mustika söögirünnaku tegema.
Ilm on siin juba harjumatult soe. Päeval oli 25C. Praegu telgis, noh palju alla 20 ei ole, niet kisub palavaks.
Täna näeme üle pika aja jälle esimest korda päikeseloojangut, see ju ka pidevalt ülevalpool silmapiiri passinud.
Ja tegelikult hakkabki meie tore reis läbi saama. Homne vaja veel laiaks lüüa ja poole kuuest õhtul väljub juba praam. Väike kurbduski tuleb peale sellele mõeldes, aga samas on sellest telgi püstitamisest ka kopp ees :)
Viimane UNO õhtu, ilm on juba harjumatult soe.
P 12:00
Rootsi poole sõites. Tegime lõunapausi ühes Soome ABC söögikohas, kus müüja, kes küsis Mareki käest nii graatsiliselt raha, et võitis ta südame ja Marek ei rääkinud kogu tee muust kui sellest tüdrukust: näe see hurmav fjord näeb välja nagu seetüdruk sealt ABCst ja selle ilusa kivi viin ma sellele tüdrukule sealt ABCst jnejne. Nii ei jäänudki meil muud üle kui tagasi teel sealt ABCst jälle läbi minna, aga paraku ei olnnud kassa 23 täna tööl. Vot ... nii jäidki kivid Marekile.
20:15
Panime Pille tema Tallinna kodu juures maha, kallistasime, ja rõõmustasime ülitoreda reisi üle ning liigume nüüd Tartu poole. Ma ei tea mis 35C ja võimatust leitsakust mulle ette kanti. Pilk auto aknast välja ja termomeetrile räägib hoopis, et vihma sajab ja on 20C. Juu see jutt oli lihtsalt kadedudest, tegelikul on siin pidevalt sadanud ja alles täna läks soojaks :D
Tegelikult nii lõppeski meie äge reis. Mina jäin väga rahule ... niipea ma siiski Lofootidesse enam ei naase, aga kes käinud ei ole, neile soovitan palavalt ... või pigem põhjamaiselt jahedalt.
Kokkuvõte:
Läbisime 4125km
Minu reisikulud kokku koos söögi, kütuse, nänni ja rummiga oli umbes 5000eek.
PS! pean tunnistama, et osad pildid on võetud möödunud korra Lofootide reisi piltivarast :) Arvake ära millised.
Rohkem pilte @ http://picasaweb.google.com/lreinart/072010_RootsiNorraReis02#
