
Kiku sai eile Olümpial suusatamises hõbemedali! Super!
Ja nagu lubatud tuli kohe ka Extreme Spordi uudiskiri, et Kristina hõbemedali puhul täna murdmaa suusavarustus 55% odavam. Noh, mul on tegelt juba mõnda aega mõttes olnud, et prooviks vägisi suusatamise ära, äkki hakkab meeldima. Olen ma ju viimasel ajal mitmeid uusi spordialasid harrastama hakanud.
Mäletan veel selgesti oma viimast suusasõitu, see oli keskkoolis, keka tunnis. All isa plastik Fisherid, mis olid veel nõuka ajal kuskilt läänest toodud, udupeen kraam. Peal olid vanad vene klambrid, tead küll, need traadist painutatud aasa kujulised. Tõmbasin paar kiiremat sadat meetrit ja murdsin kepi ... jep, keka tund oli läbi. Koju sõites unustasin kepid bussi. Ah, et miks ma kohe ära ei visanud kui katki, noh, mul isa selline parandaja, ta oleks selle kepi kindlasti kuidagi kokku kleepinud, aga sellest ei tulnud nüüd siis midagi välja.
Tagasi tänapäeva.
Extreme Spordi reklaam ja läksingi siis kraami vaatama. Müüja küsis, et kuidas saan aidata, ütlen, et noh, üks murdmaa suusavarustus, palun. Ah, et kui tihti ma suusatan? Hmm, kui nüüd viimase aja järgi võtta, siis umbes kord kümne aasta jookul. Noh, järelikult odavamad suusad. Klassikaline või uisu stiil? Pööritan silmi ja pakun huupi, et äkki uisu, see näeb telekas tummisem välja ju. Õnneks nad müüvad vaid Rossignoli murdmaa kraami ja ei pea hakkama veel mingite tootjate vahel valima. Pmst siis Rossi odavaimad suusad, klambreid mulle valida ei anta, saabas on nr 45 ja istub väga mõnusalt jalas. Keppidest on neil veel alles jäänud vaid mingid ulme hinnaga asjad ja hüppan veel hiljem Hawaiist läbi, kus lahendan oma sünnipäevaks saadud kinkekaardi suusakeppide vastu. Nii, ahjaa, kombe ka ju ikka, poose värk, ju nõu. Ostan siis kombe ja sooja pesu ja ongi vist kõik vajalik olemas. Kokku läheb 4100EEK + kepid Hawaiist.
Suundun uhkelt laululava taha rajale. Nii, nüüd vaja see suusk kuidagi jala külge saada. Ei tea kas seal vahet ka on kumb suusk kumba jala külge?! Uurin suuska põjalikult. Vanasti oli ikka naelaga ilusti peale kraabitud, kumb kumba jala otsa käib. Uurin suuska, uurin saabast, uurin klambrit - ei tea, ei leia kuskilt mingit viidet. Olen näinud, et saabas kinitub hästi kergelt klambrisse. Tuleb vaid peale astuda ja olemas ... astungi, ei midagi ... vajutan kõvemini, ikka ei midagi. Proovin heaga ja kurjaga, aga ei tööta. Küürutan klabri kohale tagasi ja uurin, et mis värk on. Peale mõningast uurimist avastan mehhanismi, kuidas jalg peaks klambrist ära tulema (inseneride värk), väga hea, kasutan tagurpidi loogikat ja saan jala kinni ... nii, teine ka, olemas, jee. Nüüd on veel kepid, kurat nendel ka mingid ime rihmad, peaaegu loobun rihmadest, aga lõpuks saan poindile pihta ... nii kepid ka korras, nüüd tuiskama!
Pool ringi kakerdan uisusammu ja siis valin klassika raja, seal on asi vähemalt loogiline, kui jalad ei tööta, küll siis käed töötavad. Hakkab meenuma, et eile oli raske käte trenn jõusaalis ja tritseps annab tunda.
OhhÄhhUhhÄhh, esimene ring sai läbi. Kurat, midagi peab ikka valesti olema, ei saa olla, et see asi nii raske on, äkki sain rikkis suusad?! Jään raja serva, et uuesti värki uurida ... või noh õigemini hinge tõmmata. Leian ühe süüdlase, keppide nöörid on liiga lühikesed, hakkan selle kallal nokitsema, mingi imelik punn hoiab seda kinni, ehh, siit, ei , äkki siit, jah, kurat punn lendab suure kaarega minema ja nöör tuleb kepi küljest üldse lahti ... kuradi kepp ma ütlen, vaikselt hakkab see suusatamine juba pinda käima! Leian punni lumest üles ja no ei ole võimalik, et see punn kuidagi seal kepi küljes oli! Pärast tükk aega pusimist leian lõpuks siiski võimaluse kuidas punn tagasi panna ja saan ka nööri justeerimise loogikale pihta. Vahepeal on külm hakanud. Väljas on ikkagi -10C. Teen veel ühe ringi, seekord ei tundugi asi
enam nii lootusetu. Tasapisi hakkab liigutuste koordinatsioon paika minema. Kipun ikka kepi suusale ette panema ja see lööb mind paaril korral tasakaalust välja ja paneb meeleheitlikult kätega vehkima, aga päris pikali ma ei kuku.
Niisiis, pärast umbes 40 min kakerdamist otsustan, et tänaseks aitab, homme on Nõo rannahallis võrkpalli võistlused ja pean jõudu säästma. Pealegi on külm ja nina tilgub.
Sellega lõppeb minu esimene murdmaa suusatamise kogemus üle pika aja.
PS! Keegi vähe kasutatud suusavarustust ei taha osta?! Rossignoli suusad ja saapad, üks kord sõidetud ...
No comments:
Post a Comment