Sel aastal suutsime siis õigel ajal matkale registreeruda.
Ettevalmistus
Kuna eelmine Erna matk lõppes minu jaoks MEELETUTE kannavillidega ning möödunud aasta Kebnekaise matkal hakkasid põlved valu tegema, siis olin sel korral paremini valmistunud. Villide ennetamiseks panin jalga kaks paari sokke (puuvillane all - nahale pehme ja villane peal - polsterduseks) ja kleepisid juba tuttavad kohas plaastriga kinni. Saapa sisse alwaysi sidemed, et niiskust endasse koguda. Samuti olid kaasas vahetussokid - märjad sokid sai vahepeal koti peale kuivama riputatud.
Põlved tõmbasin kohe alguses elastikuga kinni.
Eelmisest korrst olin õppinud veel niipalju, et asju, mis kaasas tassida tõesti minimaalselt - seljas pikk rattakostüüm, kotis veel soe pesu, pusa ja kilekas. Söögiks kaasas šokolaadid ja batoonid ning jook, mis andis põhiraskuse kotile. Mul oli kaasas ka Lethermani universaaltööriist ülesannete lahendamiseks, mis läks ka mitmes kohas edukalt käiku.
Ise jäin varustuse lõpptulemusega üsna rahule.
Start

Vasakult: Kristo, Mina, Andrei, Ragnar.
Start oli reede hommikul kell 7:30. Kaart käes, gps jälgimisseade kotis asusime punkte taga ajama. Kena päikesepaisteline hommik, maa kastemärg - läbi märja heina minnes avastasin peagi, et minu veekindlad saapad ei ole üldse veekindlad, oli unustanud need water-stopiga töödelda pärast möödunud nädala X-Dreami, kus ma ju jalgupidi läbi vee käisin punkte võtmas, no tore, esimese tunni jooksul olid mul jalad lirtsumiseni märjad :D
Esimene punkt lõhnade ära arvamine - anti nina essentsi nuusutada ja pidi lõhna ütlema. Arvasin ära kaneeli ja lavendli. Meeskonna peale arvasime ära 6 lõhna. Kusjuures me ei arvanud ära apelsini lõhna, see oli kl imelik.
Vastutegevus
Peale teist punkti kuni kolmanda punktini oli vastutegevuse piirkond. Juhendis oli, et vastutegevus jälgib teid, lagendikke ja vähesel määral sihte. Vastutegevusega puutusime ka päris isiklikult kokku, aga põhimõtteliselt võtavad nad vahele jäämise korral ära nö elud, mis hiljem arvutatakse ümber karistuspunktideks.

Tasakaaluharjutused.
Põhimõtteliselt ei olnud teise punkti võimalik nii jõuda, et ei oleks suuremaid teid või lagendikke ületanud, seega liikusime pikemate vahedega, et kui vastutegevust kohtame, siis ei kaota kõik liikmed elu.

Viljaringid.
Teise punkti ülesanne: anti õhuke kilekott veega ja oli lõke, tuli vesi keema ajada. Arutasime kahte variant 1) lihtsalt lõkke kohal soojendada - idee on selles, et vesi jahutab samal ajal kile maha ja see ei sula ära (olen näiteks plastik pudelis vett keetnud, pannes see vett täis ja lõkkesse, täiesti toimiv variant) 2) võtame lõkkest kuumad kivid ja paneme vette.
Valisime teise variandi, Lethermani tangidega võtsin lõkkest kivi ja panime vette - vesi läks küll mustaks, aga hakkas peagi mullitama ja sellest piisas, aega läks umbes 7 min.
FakkFakkFakk
Lahkusime teisest punktist üsna täpselt kell üks. Matka juhendis oli kirjas, et kolmas punkt suletakse kell kolm ja, et kui võistkond näeb, et õigeks ajaks ei ole võimalik punkti jõuda, siis võib kohe järgmise juurde pöörduda.. Mõõtsime vahemaad ja leidsime, et ainuke võimalus kell kolm kolmandasse punkti jõuda on annda ilget tuld ja seda mööda teed, kus on risk vastutegevusele vahele jääda. Otsustasime riskida ja kiirustada.
Jäänud oli veel paar kilti, kõndisime mööda kruusateed kui Raki hüüdis, et auto tuleb - kõmm põõsasse pikali, oligi vastutegevuse märgistatud auto, whee, see läks napilt. Auto peatus eemal natukeseks ja sõitis siis edasi. Kiire pilk kaardile ja kellale, kurat kui nüüd metsa minna, siis jääme raudselt hiljaks ja kiirustamine, mis oli ilmselgelt jalgadele haiget teinud oli olnd ilma asjata. Kaardil on näha tee - ring ja eeldame, et vastutegevus patrullib seda ringiratast, eeldatavasti tuleb varsti järgmise ringiga jälle tagant. Otsustame teed mööda edasi minna. Kõnnin kõige ees, kui järgmise käänaku taga näen seisva auto nina, hüppan kohe põõsasse, teised hüpavad järgi. Liigume sügavamle metsa ja loodame ringiga mööda pääseda, aga tüübid on meid märganud ja hakkavad taga ajama ja tulistama ... raisk, saime surma :P
Korjatakse elud ära. Meil on 5 minutit immuunsust ja kasutame seda jalga laskmiseks, aga kell on juba kolm ja järgmise punktini on kilomeetrike, läheme ikka kohale, et äkki antakse siiski väike hilinemine andeks. Jääme 10 min umbes hiljaks ja meie suureks üllatuseks punkt täiesti lahti ja pole seda nägugi, et sulgema hakatakse. WTF? küsin siis tüüpide käest ja nad ütlevad üllatunult, et punkt on kella neljani lahti. Teen seal väga pahast häält ja seletan, et sisuliselt jäime me selle pärast vastutegevusele vahele, et riskisime iga hinna eest. Ja siis umbes kell 15.20 helistatakse staabist ja öeldakse, et kolmas punkt on neljani lahti, no aitähh, see info jõudis meieni LIIGA hilja. See ajas ikka väga marru.
Kaotsime vahele jäämise tõttu 20 punkti ja hiljem selgus, et sellega koos ka kolmanda koha kogu võistlusel. Kusjuures, ma esitasin pärast ka kaebuse, et meie punktid taastataks, kuna see oli ilmselge korraldajate bläkk, aga nohh, seda muidugi ei tehtud. Phhhhh.
Okei, aitab vingumisest :)
Kolmas punkt oli puude tundmine - laual oli 6 puuketast - ette loeti 10 puuliiku ja pidime ära arvama, millised kettad on mis puidust - ajasime segi Saare ja Tamme. Lisapunkte sai kui tegime saelehest sae ja saagisime minuti jooksul ühe puunoti läbi, millega saime kenasti hakkama.
Jalad pehmed
Meie kiirustamine kolmandasse punkti oli jalgadele ilmselgelt liiga teinud ja vanad tuttavad kohad - päka alused ja kannad hakkasid tasapisi tunda andma. Vahetaisn jälle sokke ja õmblesin esimesed niidid villidesse, et vett välj alasta - plaastrid olid muidugi juba ammu oma kohalt lahkunud.
Kuna vastutegevust enam ei olnud, siis võis nüüd rahulikult mööda teed kõndida.

Töökõned.
Neljas punkt: ammu laskmine - punkti sai vaid siis kui tabas otse keskmesse või siis riivas seda. Saime viis punkti, mis oli kokkuvõttes väga hea tulemus, parimad said sealt kuus punkti.
Viies punkt oli kivide kaalu hindamine. Iga meeskonna liige sai ühe kivi, rääkida ei tohtinud ja meeskonna juht pidi lõpuks ütlema kõikide kivide kogukaalu. Valasin ühe 1,5l pudeli vett täis, mis oli võrdluseks. Põhimõtteliselt hindasime täpselt, aga kommunikatsiooni vea tõttu saime üksteisest valesti aru ja kaotasime siin tublisti punkte.
Ai ai ai
Jalad tegid juba põrguvalu. Pakkisin lahti ja viimase punktivahega olid vanad head dopeltkannad tekkinud - kannavillid olid üle terve kanna, hakates ühelt küljelt pihta ja lõppedes teisel küljel. Proovisin teha operatsiooni "free villi" ja ville tühjaks lasta, aga see ei õnnestunud eriti. Õmblesin villidest jälle niidid läbi - jalad hakkavad juba suht lapiteki mõõtu võtma. Pakin uuesti sisse ja proovin liikuda, kuid iga sammuga on üha hullem.
Viimane
Tee järgmisesse punkti läheb juba täielikult ristis hammastega ja igal sammul valugrimassiga. Näib, et minu matk lõppeb jälle siin :(
Kuuenda punkti ülesanne on takistusrada üle jõe - igast rippuvad redelid ja nöörid ja värgid, ilma julgestuseta, kui kukud, siis jõkke. Tagasi peab tulema ujudes, seega käib ukerdamine trussikute väel. Osad panevad tagasi ujudes püksid suhu või pähe - parem natuke rõve kui pärast märgade ja hõõruvate trussaritega 40km kõndida right? :) Right!
Kuna mu kannavillid köite peal turnimist ei sega, siis teen siin punktis veel kaasa ja teenin meeskonnale punkte.
Siis teatan, staapi, et loobun kapteni kohast, mille võtab üle Raki. Jagan oma moona laiali, saadan kamraadid teele ja jään äravedu ootama.
Kokku käisin umbes 42km. Lõpuni jäi veel umbes 30km.
Lõppsõna
No ma ei tea, ilmselt pean uued saapad muretsema? Leidsin, et on olemas ka spets villiplaastrid, mis peaks mingi kaitsva geeli sinna tekitama jms. Eks ma siis proovin kunagi.
Äravedu oodates räägin ühe tüübiga, kes ütles, et raja velsker lasi tal villid tühjaks ja sidus jalad kenasti ära ja ta saab nüüd kenasti käia ... jahh, miks ma selle peale ei tulnud? Järgmine kord jälle targem.
Meeskond jäi lõpuks viiendaks (kokku oli 13 või 14 võistkonda) ja oleks tulnud kolmandaks kui ei oleks olnud seda tobedat vastutegevusele vahele jäämist.
Meie gps trackeri rada on nähtav SIIT (start siis, nagu öeldud, umbes 7:30 ja meeskonna nimi Eastside).
Ilmselt proovime järgmine aasta jälle. :) Saan üks kord lõpetatud või mitte :P
No comments:
Post a Comment