Hahaa, paistab, et olen väga bisi vend. Postituse tegin 16.08.2011 ja täna on 01.05.2012 ja pole siiani saanud aega köielaskumisest rääkida. Pean tunnistama, et mulle tehti ka juba vastavasisuline märkus, et miks sul seal postitus seal niimoodi poolik.
Noh, jah, ega ma detaile muidugi enam ei mäleta, aga elamus igati väärt elamist :) Mõnusa twisti lisas asjale ka see, et läksime sinna kohe järgmisel päeval pärast Erna matka - jalad villis ja haiged, big time :D
Kohaks oli siis Türisalu pank.
Rakmed, mis selga ajada olid suht sarnased langevarju rakmetega, ainult, et ilma varjuta. Ees oli karabin, millest pandi nöör läbi ja lisaks oli nöör julgestuse jaoks.
Siis astud panga servale, alla on päris paras maa langemist. Siis tuleb nööri tasapisi järgi andes end selg ees üle serva kukutada, kuni jääb enam vähem horisontaalsesse asendisse, selg maa ja kõht taeva poole. Ja siis idee järgi lükata ennast seinast eemale ja nööri järgi lastes alla libiseda. Surudes nööri tugevamalt pidurdab.
Suht lihtne. Esimene ring oli muidugi käpard, aga teise ja kolmanda ringiga tuli juba päris ladusalt.
Ütleks, et kõige raskem oli tagasi üles ronimine, eriti kui jalad eelmisest rännakust veel täitsa pussud ja villilised.
Mnjaah, imelik on seda nii tagantjärgi nüüd kirjutada, emotsioon on kuidagi kadunud. Pilt on silmeees, aga ... vot seda tunnet ei ole. Las tas siis olla.
Käpp küll tudises julmalt, aga tegin ka video sellest ;)
No comments:
Post a Comment